Täna tõdesin järjekordselt, kui absurdseks võib asjad viia bürokraatia ning monopoolsus. Ilmselt ei ole paljudele üllatus, et tänasegi päeva "kangelaseks" on meile juba "sõbraks saanud"  Eesti Energia.

Kuna Eesti Energia "elektrikute" eelmisest külaskäigust Kopli tallu selgus, et suurem osa elektritöid tuleb nii või nii ise ära teha ning nemad vaid "ühendavad otsi" ja "eemaldavad plomme", siis leidsime minu isa Allari kaudu meile korraliku elektriku, kes on võimeline tegema muuhulgas ka liinitöid ning kes on nõus terve meie maja elektrisüsteemi vastavalt nõuetele ümber ja valmis ehitama.

Täna sai siis kõigepealt helistatud Eesti Energia kodulehel antud ainsale kontaktnumbrile 1545 (klienditelefon) ning neile meie soov ära räägitud (soovime vahetada vananenud kaabli liitumispunktist peakaitsmeni, vahetada vana ja roostes peakaitse uue ja tänapäevase vastu ning viia see praegusest asukohas arvesti juurde).

Antud numbrilt (klienditeenindus) saime teada, et selleks peame tellima Eesti Energialt plommi eemaldamise (ootejärjekord vähemalt 2-3 nädalat, tasu 337 EEK)), seejärel ostma Eesti Energia käest peakaitsme ning selle paigalduse (ise ei tohi seda väidetavalt üldse puutuda), vedama ise kaabli peakaitsmeni ning seejärel tellima plommi taaspaigaldamise.
Kusjuures peakaitsme hinnaks küsiti Eesti Energias 350 EEK pluss tööraha, ühtekokku 633 EEK (poes maksab peakaitse 50 EEK !!!)

Tänasime viisakalt klienditelefoni ning seadsime sammud Eesti Energia Pärnu klienditeenindusse Malmö 21.

Sealgi räägiti meile esialgu sama juttu, aga kui hakkasime välja tooma fakte ning reaalseid  hindu, muutus jutt hoopis teiseks.

Meil paluti kirjutada avaldus selle kohta, et soovime vajaminevad vahendid ja seadmed osta ise ning kogu paigalduse ning süsteemi ümberehituse lasta teha isiklikul atesteeritud elektrikul.  
Eesti Energialt peame tellima vaid  plommi eemaldamise ning uuesti paigaldamise.

Hämmastav, kuid peale meie elektrikule tasumist hoidsime selmoel kokku üle paari tuhande krooni ja seda pelgalt materjali ja tööraha arvelt. Lisaks majasisestele elektritöödele paigaldatakse meile nüüd ka nõuetele vastav maanduslatt ning viiakse seinal asuvad isolaatorid seadusega ettenähtud puuteküündivusele (2.50). Kumbagi neist töödest Eesti Energia hinnapakkumises ei olnud ja arvestades meil käinud "elektrikute" suhtumist, ega neid vist ei huvitagi - teevad täpselt selle, mida näpuga ette näitad ja koorivad mitmekordse hinna. Ei mingieid soovitamisi ega nõustamist.

Loo moraal - tuleb ise tark olla ning natukene foorumitest, internetist ja tuttavatelt elektrikutelt nõu ning infot küsida, muidu pügab Eesti Energia Sult vähemalt kolm nahka, kui mitte rohkem !

Hommikul kella kümne paiku suundusime Allariga jälle Kopli poole. Et eelmisel korral sai suurem osa aknaid Vivaprotectiga üle tehtud, oli sel korral plaanis akende värvimine. Kohale jõudes tibutab aga uduvihma, mistõttu hakkan hoopiski välisust korda tegema. Kuna selgus, et sarnase välimusega liistusid, nagu meie välisuksel, ei ole saada, kavatsen  kõik sisemised katteliistud lahti võtta, korralikud välja sorteerida ning nendega välimised pehkinud liistud asendada. Seejärel uks Rootsi punasega üle värvida. 
Sissepoole panen vanade liistude asmel üleni uued.

Lõunapaiku jääb tibutamine järgi ning saan hakata ka aknaid teipima ja värvima ja õhtupoolikuks on maja esimesed aknad värvitud.






Allar lööb samal ajal maja taga olevate akende ümbruse laudadega kinni, et niiskus vahele ei pääseks ning hakkab seejärel eeskojas olevat vana tööriistakappi sorteerima ja puhastama.

Peale mitmekordset helistamist ja selgitamist tulevad lõpuks kohale ka lubatud elektrikud Eesti Energiast. Tänaseks oli aeg küll kokku lepitud, aga üks töötajatest oli oma paberimajanduses nimed ja kohas segi ajanud, mistõttu tekkis selline tohuvapohu, et teenindaja ei saanud enam isegi aru, kes on kes ja kus mis asub. Ikka juhtub.

Küll aga sai kinnitust üks meie jaoks äärmiselt ebameeldiv vahejuhtum, kus kohal teen päris terava märkuse Eesti Energia suunas.
Nimelt selgus, et üks Eesti energia elektrikutest oli eelmisel päeval, kui kedagi kohal ei olnud, omavoliliselt meie majas sees käinud !
Ise ta põhjendas asja küll sellega, et "sattus meie kanti" ja otsustas "läbi astuda", et ei peaks järgmisel päeval uuesti sõitma hakkama. Huvitav, kas neil ongi kombeks ringi käia ja kõiki uksi katsuda, et äkki on mõni lahti ?! 
Väga ebameeldiv ja rumal käitumine nende poolt igatahes...
Et sellist ebameeldivat vahejuhtumit rohkem ei tuleks, otsustas Allar võtta täpsed mõõdud ja panna välisuksele korraliku uue luku.



Kuigi kohale tulnud elektrikud ei saanud esialgu aru, miks nad pidid tulema (sest eile juba üks ju käis...) näitasid nad meile siiski, mida ja kuidas me teha saame ja andsid ka väga asjalikke soovitusi seoses elektriliini ümbertegemisega. Nimelt on vaja välja vahetada umbes meetrine kaablijupp, mis tuleb maja seinal olevast isolaatorist peakaitsmeni ja edaspidi on plaan viia kaabel üldse maa alla.

Suureks üllatuseks selgus, et suurem osa töid tuleb siiski ise ära teha, nemad tulevad vaid kohale, võtavad peakaitsmelt plommi maha, et me saaks kaabli ära vahetada ja panevad pärast plommi tagasi. Seda loomulikult kalli raha eest ! 
Ka kraavi kaabli jaoks peame kaevama ise, samuti viima kaabli postist majani ning kinnitama elektrikapi posti külge, misjärel Eesti energait uleb ja "ühendab otsad ära"...

Aga mis seal ikka - saangi ühe huvitava kogemuse võrra rikkamaks :-)

Peale elektrikute lahkumist sättis ka Allar ennast minekule, kuna pidi õhtul tööle minema. Mina jäin üksi Koplisse ja otsustasin okste põletamisega veidi sooja teha. Selleks otstarbeks on meil hoovis üks vana suur vann. Lõikusin oksakääridega paraja hunniku juppe valmis ja tegin vanni sisse lõkke.

Et puhastatud aknad said kõik värvitud ning teistel akendel vajas immutusvahend alles kuivamist, otsustasin proovida, kuidas see päris õige Rootsi punane (slamfärg) välja näeb ja katab.

Rootsi punane on pika elueaga ning keskkonnasõbralik muldvärv, mis koosneb rukki- või nisujahu kliistrist, veest, raudvitriolist, linaõlist ja muldpigmendist.
See on üks vanemaid värvitüüpe, mida Rootsis kasutati algselt kõrgema seisude majade värvimiseks. 19.sajandil muutus see peamiselt talumajade värviks. Punaseks värvitud puitmaja väljendas jõukust ja ühiskondlikku staatust. Valgete äärtega ja punaste seintega majast on ajapikku saanud Rootsi sümbol.

Et muud targemat kohta esimese hooga pähe ei tulnud, võtsin "proovipinnaks" laudauksed. Peale ühekordset värvi pealekandmist oli tulemus selline  :






Samal ajal, kui mina laudaust värvisin, jõudis ka Katri kohale. Et kõht oli pikas päevast juba päris tühi, hakkas Katri lõkke kohal liha küpsetama ning mina jätkasin laudaukse värvimist. Pele sööki võtsin mina käsile ukse teise poole ja Katri üritas lillepeenrast umbrohujuuri kätte saada.
Peagi hakkas väljas pimedaks minema ja kuna tööd ei näinud enam korralikult teha, lugesime järjekordse tööpäeva Koplis lõpetatuks ning siirdusime tagasi koju